Coetus 1932/II
03.07.1914 Tartu – 21.07.2004 Tallinn
Sündinud Hermann. Isa oli kohtuametnik Ülo (Richter) Cornelius Hermann, ema ning ema oli Marie Pauli(i)ne (Paula) (Kraft) Hermann. 1934. aastal abiellus Konstantin Jaigiga (Jaik, C!V!) ning 1950. aastal Leon Blumenfeldiga.
Haridustee
Asta koolitee algas saksa algkoolis ning seejärel Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (1932. aasta lend). 1932. aastal alustas Asta õpinguid Tartu ülikooli (matrikkel nr 12516) õigusteaduskonnas, kuid oli pärast nelja aastat abikaasa soovil sunnitud õpingud katkestama. Asta lõpetas ülikooliõpingud alles 1946. aastal.
Liikmelisus korp! Indlas
reb! 1932/II
ksv! 1933/I
b!vil! 1935/II
abikirjatoimetaja (1934/I)
abiesinaine (1934/II)
revisjonikomisjoni liige (1935/II)
kommersiisa (1937/I)
esinaine (1938/I, 1938/II)
Üliõpilaspõlves osales Asta aktiivselt nii korp! Indla elus kui ka üliõpilaselus laiemalt. Ta oli üliõpilaskonna edustuse aseesimees ning kuulus Soome-Eesti-Läti-Leedu (SELL) üliõpilaskondade liidu juhatusse.
Elulugu
Pärast õigusteaduskonnast lahkumist töötas Asta mõnda aega Teaduste Akadeemia majanduse ja õiguse instituudis teadurina. Siis hakkas ta üha enam kirjandusega tegelema. Juba 1939. aastal koostas ta koos B. Edermaga populaarteadusliku raamatu “Eesti Evangeeliumi-Luteriusu kirikud”. Aastatel 1940–1941 oli ta kommunaaltööliste ametiühingu keskkomitee pearaamatupidaja ning ta evakueeriti selle asutuse koosseisus koos 4-aastase tütrega Nõukogude tagalasse. Hiljem töötas Asta Ametiühingute Keskmajas. 1967. aastast tegutses Asta Eesti entsüklopeedia teadusliku toimetajana. Ta on tõlkinud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid ja kirjutanud luuletusi.
Asta oli viljakas tõlkija ning tegi kirjastusega Eesti Raamat koostööd 40 aastat, tehes tõlketööd õhtuti tööpäeva lõpus, kui lapsed juba magasid. Asta on tõlkinud ilukirjandust inglise, vene ja saksa keelest.
Tähtsus ühiskonna ja Indla jaoks
Asta vahendas Eesti lugejatele mitmeid maailmakirjanduse klassikuid. Nimetamist väärivad näiteks Ch. Dickensi „Suured lootused“, S. Zweigi „Kärsitu süda“, E.M. Remarque’i „Armasta oma ligimest“, D. H. Lawrence’i „Armastavad naised” ja „Vikerkaar“. Asta viimane tõlketeos, V. Grossmani „Elu ja saatus“ jõudis lugejateni tema 90. eluaasta künnisel. Asta tõlgitud raamatud on väärikal kohal Eesti kultuuriruumis.
Asta panustas olulisel määral ka korp! Indla ülesehitamisse 1930. aastate teisel poolel ning tegutses aktiivselt üliõpilaskonnas.
ERR arhiiv: Tõlkijad: TÕLKIJAD. Asta Blumenfeld: http://arhiiv.err.ee/guid/79297
Rahvusarhiiv, EFA.5.27742 