Coetus 1924/I
07.07.1899 Tartumaa – 14.11.1999 Otepää
Sündinud Ojanson, 1921.a. abiellus Georg Naelapeaga (C!U!).
Isa oli juustumeister ja -kaupmees Kristjan Ojanson (26.03.1872 – 11.09.1910), ema Karoliine (Feldmann) Ojanson.
Haridustee
Alice lõpetas 1916 Tartus Alfred Grassi kõrgema saksa tütarlastekooli ning omandas seejärel Riia õpperingkonna juures koduõpetaja kutse. Esialgu pääses Alice Tartu ülikooli vabakuulajana (matrikkel nr 3857). Ülikooli täieõiguslikuks liikmeks saamiseks sooritas ta 1922. aasta septembris Tallinna I reaalkooli juures matemaatika ja füüsika täienduseksami ning kuulus 1922. aasta oktoobrist Tartu ülikooli üliõpilaste nimekirja. Alice lõpetas ülikooli romaani filoloogia alal 1928. aasta detsembris.
Liikmelisus korp! Indlas
asutajaliige
ksv! 1924/I
vil! 1939
rebasvanem (1924/I)
revisjonikomisjoni liige (1924/I, 1926/I)
mag! cantandi (1924/II)
kohtu liige (1924/II)
kommersiisa (1924/II)

Elulugu
Alice kuulus Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingusse, olles selle liige juba 1934. aastal. 1944. aastal põgenes Alice koos perega Eestist Saksamaale. Sealt rännati 1949. aastal koos perega välja Austraaliasse, kus elati 1958. aastani, mil koliti Kanadasse ja siirduti seejärel 1963. aastal USAsse Los Angelesse. Veel küpses eas tegeles Alice enese täiendamisega muusika, kirjanduse ja astronoomia alal, osaledes 1970–1990 kursustel Los Angelese ülikooli El Camino College’is. 1998 kolis Alice tagasi Eestisse. Alice’i pikem elulugu ilmus korp! Indla 85. juubeli albumis “Korporatsioon Indla 1924–2009”.
Tähtsus ühiskonna
Paguluses osales Alice aktiivselt nii väliseesti kogukonnas kui ka korp! Indla koondiste tegevuses. Korp! Indlaga liitusid nii tema tütar Heldia (Naelapea) Estam (coetus 1958) kui ka tütretütar Mai-Liis (Estam) Goggin (coetus 1974). 1998. aastal (juba 99-aastasena), naasis Alice ühes tütre Heldiaga kodumaale, kus elas Otepääl. Koos tütrega osales Alice korp! Indla 75. aastapäeval Tartus ja jõudis 1999. aasta suvel veel oma 100. sünnipäeva tähistada.
Lingid
Väliseesti isikud: Alice Naelapea
Jüri Estami meenutused pagulusest. Ajalehes KesKus, 1998 nr 37