Coetus 1933/II
30.03.1914 Tallinn – 26.12.2006 Rapla
Sündinud Suit, Asta abiellus 1938. aastal Kaarel Liivjõega (C!U!).
Haridustee
Asta lõpetas 1933. aastal Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi ning astus Tartu ülikooli (matrikkel nr 1 3048) arstiteaduskonda rohuteadust õppima. Ta oli farmaatsia eriala üliõpilane aastatel 1933–1939 ning õppis 1939. aastal filosoofiateaduskonnas.
Liikmelisus korp! Indlas
reb! 1933/II
ksv! 1934/I
vil! 1939/II
rebasvanem (1937/I, 1937/II, 1938/I, 1940/I)
revisjonikomisjoni liige (1935/II)
kohtu liige (1936/I)
Elulugu
Augustis 1944 põgenes sõjatules Tartust Haapsallu meheõe juurde ning sama aasta septembrist töötas Läänemaa apteegis retseptaarina, seejärel juhataja asetäitjana (1947) ja juhatajana (1950). 1953. a asus ta tööle Haapsalu rajooni Risti apteegi juhatajana ning 1964. aastal sai temast Rapla Keskapteegi juhataja, kust siirdus ka pensionile. Pensionipõlves jätkas ta apteegis proviisor-tehnoloogina töötamist kuni 1991. aastani. Kui 1997. aastal loodi Vanemate Rohuteadlaste kogu, siis võttis Asta ka nendest kokkusaamistest innukalt osa. Kolleegide seas hinnati Astat kõrgelt tema laia silmaringi, erudeerituse ja kõrge moraali tõttu. Oma teadmisi ja oskusi andis ta edasi isikliku eeskujuga igal ametikohal, pälvides kolleegide kui ka abivajajate austuse ja lugupidamise.
Tähtsus ühiskonna ja Indla jaoks
Vil! Asta Liivjõe oli esimene vilistlane, kellega korp! Indla taasasutamise mõtte üles võtnud tudengineiud kohtusid. Asta oli korp! Indla viimane ennesõjaaegne rebasvanem ning taasasutamiskoosolekul pani Asta taasasutajatele pähe teklid.
Nii nagu Asta südames olid tähtsal kohal korp! Indla põhimõtted, oli ta aastakümnete jooksul alles hoidnud korp! Indla jaoks olulisi esemeid. Asta oli see, kes taasasutamiskoosolekul usaldas meie kätte hõbedase koosolekukella ja kes andis mõni aeg hiljem konvendile üle ka 1939. a juubelialbumi – hoitud ehk just nende aegade ootuses, mil korp! Indla võiks taas tegutsema asuda.
- ERR: Tõlkijad: TÕLKIJAD. Asta Blumenfeld
- Ahto Vahter K.A Hermanni järglased: Teater Muusika Kino 1992/02 – lk 45-48
