Coetus 1939/I
06.10.1918 Mõniste, Võrumaa
Haridustee
Heini koolitee algas Mõniste algkoolis ning jätkus Valga ühisgümnaasiumis (lõpetas 1938). 1938–1945 õppis ta Tartu ülikooli (matrikkel nr 17077) filosoofiateaduskonnas inglise filoloogiat, valides peaaineks kunstiajaloo. 1969. aastal kaitses Heini kandidaadiväitekirja skulptor Ferdi Sannamehest.
Liikmelisus korp! Indlas
reb! 1939/I
ksv! 1939/II
vil! 1989
Elulugu
Heini lõpetas ülikooli kunstiajaloolasena 1945. aasta sügisel. Oli sõjajärgne aeg ja tema diplom vormistati alles 1948. aastal, kui Moskvast saabusid diplomi jaoks vajalikud kaaned. Heini jäi laborandina tööle kunstiajaloo kateedrisse (1945–1950), kuni kateeder liideti ajalookateedriga ja Heini koht koondati. Järgnevalt töötas ta bibliograafina Tallinna Keskraamatukogus. 1958. aastal sai temast skulptuurikogu hoidja Eesti Kunstimuuseumis, 1978. aastal seoses muuseumi järgu tõstmisega nimetati kogu ümber skulptuuriosakonnaks. Heini juhatas osakonda 1985. aasta oktoobrini. 1969. aastal võeti Heini vastu Eesti Kunstnike Liidu liikmeks, ta kuulub ka Eesti Muuseumiühingusse.
Tähtsus ühiskonna ja Indla jaoks
Heini on viljakas Eesti kultuuriloo uurija, kelle sulest on ilmunud mitmeid väärtuslikke teoseid. Üks tema viimastest uurimustest on 2006. aastal ilmunud ja Eesti Kunstimuuseumi kirjastatud album „Amandus Adamson”. Tema sulest on ilmunud suured skulptuuriloolised monograafiad „Ferdi Sannamees” (1974) ja „Herman Halliste” (1985), uurimuslike muuseumikataloogidena aga „Herman Halliste” (1959), “Enn Roos” (1969), „Jaan Koort” (1983), „August Weizenberg” (1987) ja „Albert Eskel” (1988). Heini on uurinud Eesti Kunstimuuseumi ajalugu ning rahvusliku skulptuuri ajalugu, avaldanud arvukalt artikleid Eesti Kunstimuuseumi kogumikes, ajakirjas „Kunst” ja ajakirjanduses. Heini Paas on praegu üks Eesti Kunstnike Liidu väärikamaid liikmeid ja Eesti Kunstimuuseumi pere armastatud kolleeg.
Heini on korp! Indla taasasutamisest alates olnud sage külaline konvendis ja vilistlaste ning rebaste kokkusaamistel, samuti võõrustanud heal meelel nooremaid indlaensiseid enda pool. Viimati oli meil au käia tema 100. aasta juubeli tähistamisel KUMUs. Heini seob vana ja uut ning tema erudeeritus on inspireerinud mitmeid taasasutamise järgseid indlaensiste põlvkondi.
