Coetus 1936/II
20.07.1916 Peterburi – 08.07.1997 Tallinn
Haridustee
Kyra alustas kooliteed Uuemõisa algkoolis ning õppis edasi Läänemaa õpetajate seminaris kooli sulgemiseni 1932. aastal. 1932–1935 õppis Kyra Tallinna pedagoogiumis, kus omandas õpetajakutse. Seejärel õppis Kyra 1935–1940 Tartu ülikoolis (matrikkel nr 15142) majandust (õpingud katkesid).
1956–1962 õppis Kyra TRÜ kaugõppes ajaloo-
keeleteaduskonnas eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedris raamatukogunduse osakonnas, mille lõpetas cum laude. Tema kandidaaditöö ajaloo erialal oli teemal “Eesti NSV TA Keskraamatukogu koosseisu kuuluva Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu ajalugu”. 1993 kaitses Tallinna pedagoogikaülikoolis trükinduse ja raamatukogude ajaloo erialal filosoofiamagistri kraadi tööga “Trükitegevus ja raamatukogud Tallinnas XVII sajandist 1917. aastani”.
Liikmelisus korp! Indlas
reb! 1936/II
ksv! 1937/I
Elulugu
Kyra töötas 1937–1952 õpetajana peamiselt Nõmmel. Ta oli õpilaste sõnul olnud tarmukas, kohusetundlik, nõudlik, heasoovlik ja kultuurilembene õpetaja. Kooliõpetaja ametile lisandus sõja ajal võimalus töötada suviti ajakirjanikuna ajalehe Eesti Sõna toimetuses. 1952. aastal tuli õpetajaametist olude sunnil loobuda ning Kyra Robertist sai Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu Baltica ja haruldaste raamatute osakonna pearaamatukoguhoidja. Selle raamatukoguga jäi ta seotuks elu lõpuni. Lisaks tavapärasele raamatukogutööle pidas ta loenguid, juhatas ekskursioone, esines televisioonis ja raadios, täitis ühiskondlikke ülesandeid, korraldas näitusi, koostas katalooge ja juhendeid, kirjutas artikleid ning tegeles teadustööga. Kyrale on pühendatud G. Kanguri (TPedÜ, 2002) bakalaureusetöö “Raamatuloolane Kyra Robert (1916–1997)”.
Tähtsus ühiskonna ja Indla jaoks
Kyra Roberti roll Eesti raamatuteaduses väärib tähelepanu ja jäädvustamist. Ta oli Eesti raamatuloo üks viljakamaid uurijaid ning populariseerijaid ning Baltica kogu rajaja. Ta pälvis 1996. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia ja Eesti Teaduste Akadeemia medali.
