Coetus 1924/I
21.10.1901 Liivimaa, Volmari [Valmiera] mk, Salatsi – 11.03.1962 Stockholm
Perekonnanimed
Sündinud Rang. 1926. aastast Weltmann (abikaasa August Weltmann, EÜS). Kasutusel ka nimekuju Veltmann.
Haridustee
Omaaegse Liivimaa Läti osas sündinud Elisabeth lahkus kodutalust Vabadussõja ajal ning käis kaks viimast kooliaastat Tallinna linna II tütarlastegümnaasiumis, lõpetades selle 1921. aastal. Samal aastal (1921) astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda (matrikkel nr 2526), mille lõpetas 1926. aastal.
Liikmelisus
asutajaliige
ksv! 1924/I
vil! 1927/I
vil!kogu esinaine (1933/1934, 1934/1935, 1935/1936, 1936/1937, 1938/1939)
majaema (1924/I, 1925/II)
raamatukoguhoidja (1924/II)
revisjonikomisjoni liige (1925/I, 1926/I, 1926/II)
kohtu liige (1925/II, 1926/I)
Elulugu
Elisabeth asus 1927. aastal esmalt lastearstina ja seejärel naistearstina tööle Tallinna. Aastatel 1934–1944 oli ta Nõmme emade ja laste nõuandla juhataja. 1944. a põgenes Elisabeth koos perekonnaga Rootsi. Rootsis töötas ta esmalt arhiivitööl Sabbatsbergi haiglas (1945–1948). Täieliku tööloa sai 1949. a, töötades seejärel Eskilstuna haiglas ning oli 1950–1954 alamarst Södra Barnbrödshusetis Stockholmis, alates 1954 jaoskonnaarst Västenhedis. Ta oli Eesti Arstide Seltsi liige Rootsis ja kuulus Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingusse. Elisabethi pikem elulugu ilmus korp! Indla 85. juubeli albumis “Korporatsioon Indla 1924–2009”.
Tähtsus ühiskonna
Elisabeth oli üks korp! Indla asutajatest ning põhimõtete sõnastajatest. Ta oli sõja lõppedes ka üks indlaensiste koondajatest Rootsis. Nii kuulus ta nende 13 indlaensise hulka, kes 31. oktoobril 1945 Stockholmis sügiskommerssi tähistasid. Samas otsustas Rootsi koondis tema ettepanekul, et korp! Indla Rootsi koondisesse regulaarselt ja organiseeritult uusi liikmeid vastu ei võeta.
Huvitavaid arhiivileide
Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasiumis õppis Elisabeth vaid viimased paar kooliaastat – ta asus Eestisse elama Vabadussõja ajal (1918-1920) ja lõpetas gümnaasiumi esimesel aastal. Õpitulemused gümnaasiumis olid head, rahuldavad olid vaid saksa ja ladina keel.
Samal aastal (1921) Tartu Ülikooli arstiteaduskonda astudes (matrikkel nr 2526), oli Elisabethi elukohaks Tallinn, tema vanemad elasid jätkuvalt Lätis, mistõttu detsembris 1921. a on Tartu Ülikooli rektor esitanud välisministeeriumile palvekirja, milles palus lihtsustada passi saamist:
Tartu Ülikooli valitsus palub Wälisministeeriumi Elisabeth-Alwine Hindreku tütre RANGile, kes praegu Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna üliõpilaseks on ja kes oma wanemate juurde jõuluwaheajaks Lätimaale soowib sõita, wõimalikka kergendusi passisaamise suhtes sõitmiseks Lätimaale teha.
Tunnistust vanemate juurde Lätimaale sõiduks alandatud hinnaga wiisumi jaoks palus Elisabeth nii 1923. a lihavõttevaheajaks kui ka 1924. a ja 1925. a suveks. Tallinnas elades ja õppides oli Elisabeth olnud Tallinna Linna Poeglaste Gümnasiumi ajalooõpetaja V.Orava hoole all, kes esitas septembris 1922. a rektorile Elisabethi eest ka õppemaksu vabastamise ja stipendiumile kandideerimise palvekirja.
Palun Teid, härra Rektor, õppemaksust vabastamisel ja stipendiumi määramisel silmas pidada ka minu kasvandikku arstiteaduskonna II kursuse üliõpilast Elisabet Rangi, keda mina isiklikult tunnen kui edasipüüdjat, korralikku ja andekat õpilast veel sellest ajast, kui ta Tallinnas keskkoolis õppis.
Samast ajast (1922?) pärineb Tartu linna politseiülemalt saadud tunnistus, et Elisabethil (elukoht Tähe 53-5) puudus nii vanemate toetus kui varandus ja, et ta teenis endale tunniandmisega ülalpidamist, mistõttu pidanuks teda õppemaksust vabastama:
[…] et temal mingisugust varandust ega kindlat teenistust ei ole ja elatab ennast tundide andmisega kuus kuin 2000 marka teenides. Tema wanematel on Lätimaal renditud talukoht 60 wakamaad suur, aga tunnistajate tõenduse järele tütre Elisabetile abi ei anna. Tunnistus antud kirjaliku palwe peale ettenäitamiseks Tartu Ülikooli õpemaksust wabastamise asjus.
Tundub, et ka Elisabethi õde Ida Emmelinet (TÜ, maj 27..34, matrikkel nr 8996; C!FP vil!) ei saanud vanemad toetada ning teda aitas juba koolitada õde Elisabeth.
1926. a sügissemestril asus Elisabeth õiendama arstieksamisi, need kulgesid edukalt ja seetõttu otsustati talle 20.12.1926 .a anda arsti diplom. Mõlemad examen regirosumid soorias Elisabeth tulemusega sufficit, naha-ja suguhaiguste eksam oli maxime sufficit ning läbikukkumisi ja mitteilmumisi ei esinenud. Erialaeksamitele eelnenud examen philosophicumi sooritas samuti hindele sufficit, vaid anoraanilist keemiat tuli korrata.
Ühelgi ülikooli asutusel (nt raamatukogul) ei olnud Elisabethi vastu
eksmatrikuleerimisel nõudmisi, küll aga oli ta kaotanud matrikli ning sai selle kohta 5. jaanuaril 1927. a. Tartu linna politsekomissarilt asjakohase tunnistuse. Selles kasutatakse esimest korda tema abielunime Weltmann. 24.01.1927 teatab vilistlaskanditaat Rang-Veltmann korp! Indla koosolekule ülikooli lõpetamisest ja palub end vilistlaseks vastu võtta. Kuna vil! cand! on võlg konvendi ees, siis pääseb ta vilistlaseks kui kui ta on 6 kuu jooksul oma võla tasunud ja see juhtus 29.01.1927.